|
Post by Sandra Rameras on Jun 1, 2007 14:02:19 GMT -5
Üks kogu tuli kooli poolt järveäärde. Õues oli paks udu ja maas oli veel kaste. Oli väga varajane ja ilus hommik. Sandra vaatas ringi, "ilus," pomises tüdruk omaette ja istus suure tamme alla. Maa oli märg ja kastene, kuid tüdrukut see ei huvitanud. pigem mõtles ta, kuidas võimalikult kiiresti seltskonda sulanduda. Nagu uues kohas ikka ei teadnud ta veel kedagi, k,uid ta tegeles sellega. Nagu talle endale meeldis öelda, oli valik suur ja just tema oli see, kes selle valiku sai teha.
Sandra oli seal juba tund aega istunud, kuid udu oli endiselt paks. Tüdruk ei kavatsenud ennast niipea liigutada. Või vähemalt ei kavatsenud ta tagasi lossi minna.
|
|
|
Post by Claudia Mariane Bethel on Aug 29, 2007 14:06:20 GMT -5
Oli alles hommik ja igal pool oli udu ja kaste. Claudia kõndis aeglasel sammul järve äärde.Seal läbi udu märkas ta üht tüdrukut puu all istumas.Claudia läks lähemale ning istus tüdruku kõrvale.Ta lausus "Tere" minu nimi on Claudia, mis on sinu nimi?"naeratades vaatas ta tüdrukule otsa.
|
|
|
Post by Tom Marvolo Riddle on Jan 27, 2008 15:08:39 GMT -5
Tom kõnnib järveäärde ning istub maha. Ta alles saabus sigatüügasse ning ootab sõõlamist. varajane hommik oli ning kedagi ei olnud näha järve ääres.
|
|